Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Galerii Noorus sisevaade

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Galerii Noorus

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Maalingute osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Nahadisaini osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Fotograafia osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Tekstiiliosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Skulptuuriosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Mööbliosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Meedia- ja reklaamikunsti osakond

Disainiplatvorm „Disain Tartus ja Tartu noored disainerid"
Maarja Aeltermann

Disaininädala raames korraldatud diskussioonil osalesid Soome HAMK-i rakenduskõrgkooli õppejõud, disainer Juha Laurikainen; TKK lõputööde komisjoni esimees, disainer Tõnis Vellama; disainer ja loovjuht Asko Künnap; tekstiilidisainerid Monika Järg ja Kadi Pajupuu ning TKK mööbliosakonna juhataja, sisearhitekt Jaak Roosi.
Pärast kahte pikka päeva Tartu Kõrgema Kunstikooli disaini valdkonna lõputööde kaitsmistel saadi Loomemajanduskeskuse kohvikus lõpuks hinge tõmmata ning vaadata tagasi kahel päeval kogetule. Lõpetajate taset ja valmisolekut reaalsel turul hakkama saada hinnati väga heaks – näib, et latti tõstetakse iga aastaga üha kõrgemale. Asko Künnap tõi välja ka lõpetajate kirjalike tööde kõrge taseme – korraliku praktilise tööni ei jõuta läbi jumaliku sähvatuse vaid läbi töö ja analüüsi. Disaineri suutlikkus kirjalikus töös probleemi sõnastada ning kirjeldada liikumist eesmärgini õpetab mõtlema. Ja kindlasti tuleb Künnapi hinnangul õpetada tudengitele juba koolis praktilises elus hakkama saamist.

TKK rektor Vallo Nuust tõi välja uue joone lõpetajate töödes, milleks on rahvusvaheline impulss. Tudengid lähevad õpiaja jooksul järjest enam semestriks välismaale, järjest rohkem tuuakse sisse välismaiseid õppejõude ning see on hakanud mõju avaldama. Paljud tööd on seotud praktilise väljundiga, vähem on asju iseeneses, rohkem on tellimustöid.

Aastaid tekstiiliosakonna tudengeid õpetanud Monika Järg rõhutas, et lõpetajad ei tohiks jääda siiski suurepärastele hinnetele puhkama, edukad on need, kes suudavad siit raske tööga edasi minna. Ei tasu karta alustamist mõnest sisekujundusettevõttest, sest seal on võimalik saada kliendisuhtluskogemust, mida iseseisva disainerina tuleb koguda aastaid. Koostöö tootmisega on keeruline, aga kui seda tundma õppida, siis on võimalused laiemad kui võisid endale ette kujutada.

Siga rukkis ja rästas sõstras
Tõnis Vellama püstitas diskussioonil küsimuse, kuidas edukad lõpetajad võiksid rahvusvahelisel tasemel läbi lüüa. Monika Järg leidis, et tootearendust tulebki teha perspektiiviga väljapoole. Eestis on väike turg ja väike ostuvõime, tootearenduse planeerimisel tuleb aga arvestada suurema mahuvõimalusega ning koostöövõrgustikuga, mis suudaks kiirelt korraldada toote turustamist.

Kuid majanduskriis on Euroopale suurt mõju avaldanud ning Asko Künnapi kogemuse põhjal on valdavad kaks tendentsi: protektsionism vs loov mõtlemine. Kehvadel aegadel ei taheta anda tööd üle piiri välja ja eelistatakse kodumaist disaini. Teistpidi panevad kärped loovalt ringi vaatama ja kompromisse tegema. Eesti disain ei pruugi maksta vähem, kuid Eesti disainerid võivad Künnapi sõnul olla tõhusamad, kiiremad ja konkreetsemad. Selleks tuleb end aga tõestada kui usaldusväärne partner. Vastsed disainerid peavad Künnapi hinnangul arvestama sellega, et pidevalt on „siga rukkis ja rästas sõstras" - tööelus on iga nädal vaja lahendada lugematul hulgal probleeme, pidevalt toimub nö sessiaeg ning nii mõnigi hinnatav projekt on suurem kui diplomitöö.

Kogukonnadisain
Soome disainer Juha Laurikainen leidis TKK lõputöid Soome tudengite omadega võrreldes palju sarnasusi - tudengid tegelevad paljuski ühiskonna ja kohaliku piirkonna teemadega. Disaneri töö on leida uusi lahendusi ja lähenemisi ühiskonna antud väljakutsetele, väljakutse on tavainimesi oma tegemistesse kaasata.
Künnap ennustas, et ühiskonnakord muutub lähiajal. Tekib teatav kokkuhoiupoliitika, mis soodustab võrgustikumudeli teket, ettevõtete kolimist veebi ja kaugtööd.

Kadi Pajupuu lause peale, et kogukondlliku mõtte toetamine disainerite poolt oleks tore lisas Künnap, et ise keskkonda luues saab mõjutada, kuhu suunas ühiskond areneb. Ehitad silla, tulevad sillaalused, ehitad asfaltplatsi, tulevad autod. Disaineritel on võimalik oma tegevusega toetada kogukondlikkust, mis Eestis vaikselt tekkimas on.

Tartu vs Tallinn vs muu maailm
Tulles tagasi diskussiooni algse teema juurde „Disain Tartus ja Tartu noored disainerid" said sõna publikus viibinud TKK lõpetajad, vilistlased ja õppejõud, kes leidsid, et disainerina Tartus töötamine ei ole iseenesest mingi takistus. Tekstiiliosakonna lektor Kristina Paju lisas, et enese positsioneerimine linna kaudu on oluline pigem iseenese elustiili jaoks kui töö jaoks, mida peaks vaatama maailma mastaabis. Haridusteed tasub aga Tartus alustada – kiideti TKK-st saadud praktilisi oskusi, mille pealt on hea suunduda tööle või magistriprogrammi EKA-s või mujal.

Siia lõppu sobib Juha Laurikaineni hüüatus sotsiaalmeedias: „Kahden intensiivisen diplomitöiden arviointipäivän jälkeen sanottava, että Tarton koulu on huippu alallaan!"
Ehk siis - kaks intensiivset päeva lõputööde komisjonis lubab öelda, et Tartu kool näitab tipptaset!

Jälgi meid Facebookis

 

ekka akrediteeritud