Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Galerii Noorus sisevaade

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Galerii Noorus

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Maalingute osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Nahadisaini osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Fotograafia osakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Foto Silver Marge

Tekstiiliosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Skulptuuriosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Mööbliosakond

Tartu Kõrgem Kunstikool / Väljapanek "Lahtiste uste päev"
Galeriis Noorus
märts 2016

Meedia- ja reklaamikunsti osakond

Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna professor Heli Tuksam avas koos üliõpilastega Suuremõisa teise korruse suure saali lae maalinguid, mis olid aastate jooksul paksude värvikihtide alla mattunud.

Hiiumaal asuvas Suuremõisa mõisas sai uuringuid tehtud juba 2012. aastal. “Toona tuvastati, et nõukogude aja lõpus üle värvitud saali laes on säilinud varasemad ajaloolised maalingud,” meenutab Tuksam. Nii asutigi sel suvel üliõpilaste abiga aastakümneid peidus olnud dekoori taas avama.

“Juba esmasel vaatlusel oli näha, et laes on olnud veekahjustusi, värv koorus osaliselt, kuid siiski paistis ka maali osaline säilimine,” selgitab Tuksam suure saali lae algset olukorda. “Nii peegelvõlv kui ka lagi olid kaetud roosa värvikihiga, mis tähendas, et maalingud olid üle värvitud ning neid ei olnud näha,” lisab ta. Nii oligi Pallase maaliosakonna restauraatorite ülesandeks eemaldada sekundaarsed kihistused ehk hilisem värvkate ning avada kõik säilinud maalingute osad.

IMG 4916

Nagu pika ajalooga objektide puhul ikka, ei jätnud ka Suuremõisa lossi lagi Pallase maaliosakonna professorit ja tudengeid üllatamast. “Projekt osutus veidi keerulisemaks kui esialgsel hinnangul tundus,” tõdeb Tuksam. “Oleme ka varem kokku puutunud keeruliste objektidega, aga nagu ikka, isegi põhjalik eeluuring ei avaldanud seda, mis ilmneb töö käigus,” räägib ta. Nimelt tuli üllatusena, et sajanditepikkune läbilaskmine katuse neelukohtades ning selle juurdepääs laele oli hävitanud täielikult teatud piirkonnad lae peegelvõlvi konstruktsioonides, krohvialuse laudise ja roomati. “ Ja see kõik selgus üsna juhuslikult kui ühe naela väljatõmbamise tagajärjel paljastus kahjustuse tegelik ulatus,” meenutab professor.

Siiski on Heli Tuksam väga positiivselt meelestatud, et mõisa lagi pakkus tegemise käigus ka palju häid üllatusi ning oli üliõpilastele hindamatuks praktikaks. “Väga positiivseks osutus, et Suuremõisa teise korruse suures saalis oli ehitusjärgne krohv säilinud koos esmaste viimistluskihtidega. Muidugi need kihid olid kadudega, aga nii peegelvõlvil kui ka laes võis tuvastada esmase dekoori jälgi ning selle kujunduse ülesehitust,” on Tuksamil hea meel.

IMG 4918

Lisaks on professor veendunud, et kõige paremini õpib just ise tehes ning tudengid said 1760ndatel aastatel valminud hoones oma teoreetilisi teadmisi praktiseerida. “Nii suure objekti puhul läbitakse praktiliselt kõik etapid, mis on lae konserveerimise ja restaureerimise jaoks vajalikud. Alustades siis maalingute avamisest ja lõpetades esteetilise terviku loomisega. Sinna vahele siis kõik võimalikud protsessid,” selgitab Tuksam.

“Teatud mõttes võib see mitte professionaalile olla väike pettumus, sest laes pole terviklikult säilinud dekoorilahendus, aga tegelik väärtus peitubki selles, et laes on läbi ajaloo säilinud väga erinevad kihistused, millele saab viidata ja eksponeerida,” lausub professor. Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonna professor Heli Tuksam alustas koos üliõpilaste- ja vilistlase Kadri Lippinguga Suuremõisa mõisa teise korruse suure saali lae restaureerimist juunis ning kokku kulus töödele 2194 tundi.

Saal DSCF095

Jälgi meid Facebookis

 

ekka akrediteeritud